Toiduohutuse audit ja arvamused meedias kruvisid emotsioonid lakke! Päev 4/365

Teate, ma ei tarbi ülemäära massimeediat – suurem osa uudiseid on üdini negatiivsed või kellelegi ärategemised. Mul ei ole oma ellu seda lihtsalt vaja. Küll aga jõuavad kirkamad artiklid ikka mingil moel minuni. Jagatakse sotsiaalmeedias või mõni sõber viskab jutukäigus viite.

Mõni päev tagasi jõudis sarnast teed pidi artikkel Riigikontrolli värskest toiduohutuse auditi tulemuste kohta ja sealt edasi kulutulena igasugused arvamused. Küll tavainimeste, küll poliitikute ja toitumisteadlaste. Kuidas meil mõned teadlased justkui ei tea baastõdedest mitte midagi või siis unustavad kergesti. Vahel paneb mind päris tugevalt inimeste loogiline mõtlemine, õigemini selle puudumine, imestama. Või noh üldse mis imelikus maailmas me elame? Ühesõnaga ese tõmbas mind jälle käima. Aususe mõttes pean ütlema, et oli ka üsna mõistlikke arvamusi. Lihtsalt mul tekkis lugedes hulk omi mõtteid.

Lugesin neid arvamusi üsna erapooletult, sest ma ei sildista end enam mingi konkreetse toitumisstiili järgijaks – ei veganiks, omivooriks, ega millekski muuks. Lihtsalt, et saaksin toituda rahus oma uskumuste järgi, samuti ka libastuda või vahel täiesti rappa panna ilma, et peaksin kellelegi aru andma või õigustama. Küll aga üritan enda jaoks asju loogiliselt lahti mõtestada. Kui asi on lihtne ja arusaadav, siis on see õige. Kui mingist otsast lonkab, siis tunnen sisemuses ära, et minu jaoks on see täielik jama.

Aga teema juurde tagasi. Loomulikult olen nõus sellega, et puu- ja köögiviljade ning marjade pritsimine ja selle keema sisse söömine ei ole kuidagi tervislik. See on ju mürk. Taunitav on üldse kahjurite tõrje, kasvukeemia jne. Paratamatult tänapäeval suunab raha palju asju sinna suunda, mis on täielikult inimsuse, kaine mõistuse ja ka eetika vastu. Ma parem ei hakka isegi rääkima ravimitööstusest, lähen lihtsalt täiesti pöördesse. Aga toit kütab ka minus piisavalt kirgi :)!

Toidu puhul loomulikult oleks superluks kui saaksime aasta läbi ja ainult ökot süüa. Suvel muidugi on värske osas Eestis veidi suuremad võimalused ja peaks seda nii palju kui võimalik ära kasutama. Kuigi alati ei saa kindel olla kas öko on ikka 100% öko – vilja kasvatatakse kõrvuti põldudega, kus vilja pritsitakse, mullast keemia kadumine võtab aega aastaid jne. Samuti käib ökotoit paljudele kindlasti üle jõu, sest olgem ausad hinnavahe on ikka kohati väga suur. Ökotoidu kallim hind tundub juba eos nii vale kui vähegi olla saab. Tänapäeval peab maksma peale, et saaks süüa kõige lihtsamat värsket ja puhast toitu. Müstika! Ma küsin aga – mis on keskmisele inimesele alternatiiv? Mina isiklikult ei pea toidupoes igat senti jälgima ja ka ei tee seda, aga paljudel ei ole valikut. Elavad palgapäpevast palgapäevani … kui sedagi.

Teiseks miks ei räägi keegi, et enamus poes müüdavast “toidust” ei ole keha jaoks päris toit, vaid mingi toidulaadnet toode? Keha ei saa seda kasvamiseks, puhastumiseks, toitainete saamiseks ja enda tervendamiseks kasutada? Kahjuks söön ma ka ise sellist jama, mida ma ideetasandil ja oma mõtetes ei tee, aga reaalsus on vahel teine. Tootjad kulutavad hiigelsummasid laborites leidmaks lõhnu, maitseid, ainete kombinatsioone, mis sõltuvust tekitavad. Ilmselgelt on nende raha “õigesse” kohta läinud ja see kõik toimib meile nagu narkootikum. Sõna otseses mõttes. Tegelen aga sellest sõltuvusest vabanemisega. Kord läheb väga edukalt, kord mitte üleliia.

Samamoodi kas on saada puhast liha? Eestis ei räägita ametlikult, et masstööstuse liha tarbides sööme sisse antibiootikume, kasvuhormoone, stressihormoone, negatiivseid emotsioone. Ja olgem ausad, ega need loomakesed söö ju ka puhast ökošmöko toitu. Söövad sisse täpselt sama keemiat ja meie kui toiduahela tipus olevad saame selle rõõmsalt ikka oma organismi.

Auditi tulemuste osas muidugi võib ka sügavalt kahelda, sest nagu on selgunud on info üsna kallutatud.

Mul on tunne, et käib mingi kohutav jaht kõige üle mis veel vähegi tervislik võiks olla, et jumala eest keegi ei sööks toitu, mis võiks päriselt toitaineid anda. Jah, mürgitatud puuviljad ning juurviljad on jama, aga mis on siis parem valik? Süüa saia, vorsti, hommikusöögihelbeid või mida? Teravili on samuti nii mürgitatud, et tuleb sisuliselt kauge kaarega ümber käia. Ma olen seisukohal, et parem süüa neid “halbasid” värskeid, kui toitu, mis ei ole päriselt toit. Värskest toidust saadav kasu kaalub üle potensiaalse kahju ja samuti aitab ainult värske (ja vesi, liikumine, mõtted) meil mürke kehast välja viia. Samuti on võimalik mürke üsna suurel määral eemaldada koorides puuviljad enne söömist, hoides 5-10 minutit õunaäädikas jne.

Mujal maailmas on info üsna vabalt kättesaadav, palju teadlikust ja paradigma on muutumas. Eestis aga hoiavad ametkonnad, toitumisteadlased, poliitikud kümne küünega kinni mingitest dogmadest. Iga vähegi pead tõstev naturaalse toidu ja üldse holistilise lähenemise pooldaja tambitakse esimesel võimalusel vaiba alla. Õnneks on tekkinud väiksed kogukonnad, kes on võtnud selle südameasjaks ning tõstavad teadlikust. Suured tänud neile!

Läksin nüüd pisut hoogu emotsioonidega, aga tahtsin oma mõtted üles täheldada. Tegelikult jõudis see info tänuväärsel kombel minuni täitsa õigel ajal. Nüüd on palju lihtsam teha tervislikumaid otsuseid ja süüa pigem mürgitatud juurikaid kui toidulaadseid aineid. Iga asi on lõpuks millekski hea!

 

 

 

Foto: Unsplash / Mutzii