Eesti ilm ei meenuta sel aasta (vähemalt siiani) tavapärast Eesti jahedat ja niisket suve. Päikest ja sooja on palju ning seega ka võimalust päevitada.
Päiksel on tugevad ravivad toimed, paljud meie elustiili haigused kaovad tänu päikesele, sest see võimaldab keha end taastada, kasvatada ja parandada. Samuti tänu päikesele suudab meie organism toota eluks vajalikke vitamiine. Kirjutasin päikese kohta pisut pikemalt postituses “Tervise 7 printsiipi: päike”. Päikeseta ei oleks elu, kuid siiski liigne päikese käes kõrbemine ei ole nahale üldse hea. Ma ise ka kipun selle vastu eksima, sest Eestis on suvi nii üürike ning seetõttu üritan püüda igat päiksekiirt. Tegelikult aga ei tohiks tundide viisi kõige aktiivsemal ajal päikse käes küpseda.

 

Päikesekaitse toimib kas mineraalse (füüsilise) või keemilise (sünteetilise) barjääriga. Mineraalsed kaitsed sisaldavad tavaliselt tsinkoksiidi võititaandioksiidi, mis tekitavad nahale füüsilise barjääri ehk jäävad nahapinnale. Seega tekitavad need füüsilise kaitse, mis ei lase kiirtel sellest läbi tungida ja need peegeldatakse sisuliselt tagasi. Tead ju küll – sellised kreemid, mis tekitavad nahale kandes valge kihi.

 

Päiksekaitsekreemi muretsedes arvesta, et sisuliselt kõik koostisained läbivad naha ning jõuavad vereringesse. Tegelikult on paljud kreemid isegi kahjulikud ja on hoopis vähiriski suurendavad just tänu koostisainetele.Kõige parem valik on päiksekreem, mis sisaldab tsinkoksiidi ja looduslikke vitamiine. Igal juhul väldi sünteetilisi kemikaale, parabeene jne. Samuti väldi kreeme, mis on veekindlad – veekindlus saavutatakse nahale, kehale ja loodusele kahjulike koostisainete abil.

Mõistlikult päikese käes viibida mõistlikult ei ole tegelikult üldse kaitset vaja. Piisab, et pealagi liigse kuumuse eest katta ja selga panna õhukene päikese eest kaitsev riietus.

 

Vitamiin D tootmiseks vajab meie keha UVB valgust. Kui kasutad UVB blokaatoriga päiksekaitsekreemi, siis ürita enne kreemi peale kandmist olla päikse käes 15-20 minutit. Muide, naturaalsetes õlides on blokaator juba looduse poolt sees. Mina näiteks kasutan klassikalise päiksekaitsekreemi asemel enamasti täiesti tavalist kookosõli, mis samaaegselt aitab ka nahka pehmendada. Vähemalt meie kliimas. Ilmselt mujal võib minna vaja efektiivsemat kaitset.

 

Naturaalsete õlide SPF

 

 

Foto / Ryan Christodoulou

KOMMENTEERI

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.