Kuidas leida oma elus see õige siht ja eesmärk?  Ausalt öeldes tahaksin seda ka ise teada.

Olen lugenud raamatuid, hulga artikleid ja arvamusi, kuidas tee nii ja naa ning kuula oma südame häält ja kutset. Olen käinud teraapias, mõelnud OMA elu eesmärgi üle tunde ja tunde. Kõik räägivad, et sisetunne ütleb, mis on sinu jaoks see kõige õigem.

Minul isiklikult on selles osas suur segadus ja tegelikult ei ole siiani aru saanud kuidas või kust see selgus peaks tulema. Jah, eks on mingeid mõtteid ikka ja saan aru, mida mulle meeldib või ei meeldi teha, mis tekitab kirge ja mis on täiesti vastumeelt. Samas on mõtteid, mida teha tahaks nii väga palju, et vahel tunnen kuidas hüppan ühelt asjalt teisele ja tegelikult lõpuks ei teegi nendest nagu midagi. Samas kusagil kuklas need mõtted kogu aeg vaikselt toksivad, tekitavad järjepidevat mõtteainet ja segavad olemist.

Eks ma saan aru, et elu ongi pidevas muutumises ja suunda võib alati muuta, samuti võib neid sihte olla korraga mitu. Mul on aga kuidagi raske selle esimese sammu astumisegagi, et mingi konkreetne suund üldse valida ja sinnapoole liikuma hakata. Kuidagi selline tunne, et kui ühe suuna valin, siis kõik teised jäävad tahaplaanile ja selles hirmus pidurdan iseennast.

Samuti hakkan iseendale otseselt vastu töötama. Kui nagu tekibki mingisugunegi selgus, siis leian hulga põhjuseid, mis mind takistavad. Näiteks ühed suured takistused minu peas on “vastutus” ja “üksinda tegemine”. Kuna pean niigi igapäevaselt palju vastutama, siis ma justkui tahaks oma vastutust jagada kellegagi. Kellegagi kellel on sama nägemus, et koos üksteise energiat üleval hoida. Ma ei saagi aru, kas see on  “päris” põhjus või lihtsalt vabandus ja reageering, et mitte teha oma elu ebamugavaks. Samal ajal saan aru, et mingites teemades ei saagi keegi minuga vastutust jagada, sest minu siht tuleb ainult minu enda seest.

Teine mõte on, et erinevatel hetkedel tõmbab väga erinevate teemade poole. See tekitab hirmu, et kuidas saab kord olla väga vaimne ja siis tegeleda materiaalsete, tänapäevaste teemadega. Ma saan aru küll, et tegelikult saab … jälle mingi kinnisidee.

Järgmiseks hirmuks on endale liiga suure kohustuse võtmine – kui midagi teen, siis tahan teha suurelt ja hästi. Mind ei rahuldaks niisama vaikselt nokitsemine. lähen väga detaili ja need detailid peavad olema perfektsed. Kuna hetkel aga tekitab koormus suurt stressi, siis kardan, et ise tekitan omale seda veel juurde. Mõni päev tekib jälle tunne, et ei tahaks teha muud kui lihtsalt olla. Olla ilma kohustusteta, olla lihtsalt hetkes.

Siis tekivad finantsidega seotud mõtted ja küsimused. Kuidas ma oma sihte järgides ka ära elaks. Saan reaalselt aru, et muudmoodi lihtsalt ei jõuaks ega saaks täie hingega panustada. Ilmselt see on paljude unistus, et ei pea muretsema igapäevaste arvete maksmise pärast, vaid saaks teha nii, et saad oma hobiga tegeleda täiesti hingest ja samal ajal ka elaks seda tehes finantsiliselt ära. Mõelmat asja eraldi tehes ja hoides mina isiklikult kindlasti koorman ennast jällegi üle.

Mulle tundub, et kasulik on panna oma kired must-valgelt kirja – nii tekib enda jaoks selgem arusaam. Minu kired on sellised teemad, kus ma olen ise kogenud mingeid väga suuri muutusi ja teinud avastusi:

 

Mõtteid ja teemasid on, aga ei oskagi või siis ei lasen endal nendega kuidagi edasi liikuda. Oma teraapia rännakutes näen oma tuleviku-mina enda ilusas valges mereäärses majas graatsiliselt ringi liikumas, lihtsalt rahuliku ja rõõmsana. Ma ei teagi, äkki minu eesmärk ongi lihtsalt olla ja mitte üle mõelda – küll kõik ise paika loksub.

 

Mul on hästi hea meel kui oskad anda nõu kuidas sina oled oma eesmärgi leidnud!

 

 

 

KOMMENTEERI

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.