Üles

Minu “armastan-vihkan” suhe toiduga

Minu “armastan-vihkan” suhe toiduga

Minu suhe toiduga just täpselt selline nagu pealkirjas öeldud. Kui aus olla, siis on see minu jaoks väga hell teema – lähedasemad pereliikmed ning sõbrad teavad ajalugu ning põhjuseid. Nendel ma pikemalt ei tahakski peatuda. Võib-olla kunagi kaugemas tulevikus, kui olen valmis sellest avalikumalt rääkima. Kokkuvõtlikult võib öelda, et praktiliselt alates 18.eluaastast on mind vaevanud üks või teine toitumishäire läbi aja kõikudes kord karmimaks, kord leebemaks. Uhh, ei tahagi arvutusi teha. See teeb sisuliselt pool elu ehk peaaegu 20 aastat.

Olen aja jooksul proovinud pea kõiki maailma “dieete“, analüüsinud ennast läbi ning lõhki, käinud nõustaja juures. Midagi aga ei tundu aitavat – ma olen emotsionaalne sööja. Kui elus on raske hetk, siis ma söön. Ja oi kui palju ma olen viimase 3 aasta jooksul söönud :). Ma usun, et see on täiesti uskumatult hoomamatu kogus – tonnide viisi rämpsu. Literally.

Olen nõustaja ja enda tundma õppimise kaudu üritanud saada aru, miks ja millal tekivad hoogsöömised. Kui nüüd päris aus enda ja teiste vastu olla, siis lausa õgimised. Takkajärgi alati saan aru, et aju on sel hetkel täiesti välja lülitunud ja lihtsal tegutsen automaatselt nagu robot.

Lugedes oma teksti, siis ma ei teagi kas see suhe ikka on “armastan” tüüpi. Pigem kaldub kohati vihkamise poole. Nüüd aga ma üritangi seda suhet paremaks ja enda jaoks meeldivamaks muuta. Minu jaoks on praegusel eluperioodil toit viis oma emotsioonid alla suruda. Süües vaigistan oma tahted, talletan üleelamised enda sisse selle asemel, et nendest vabaneda. Minu lähiaja eesmärk on nendest talletatud emotsioonid pinnale tõsta ja seeläbi lahti lasta. Kuidas täpselt, sellest räägin mõnes järgnevas postituses.

Armsad, ma loodan, et teil ei tule kunagi sellise probleemiga võidelda. Väga lihtne on lüüa käega ja lihtsalt minna vooluga kaasa, sest muuta seda on kuradima raske. Pannes käe südamele võin öelda, et vooluga kaasa hulpimine tekitab tagajärgi, mida on hiljem väga raske tagasi pöörata. Toitumishäired jätavad tohutu jälje tervisele – nii kehale kui vaimule. Ilmselt seetõttu tundubki normaalsus praegu nii kauge ja käega katsutamatu.

Teisalt seda kõike siia must-valgelt kirja pannes kristalliseerub peas kõik ja saan aru, et mul ei ole muud võimalust kui päevapealt oma toitumist kardinaalselt muuta. Ma olen üritanud muudatusi rahulikus tempos teha aga iga kord leian võimaluse ennast petta mõtetega “aega veel on“, “homme alustan“, “täna on veel pidupäev ja saan elu nautida“.  Olgem ausad tegelikult ju ei ole aega. Ma tean, et oma tervisega olen juba nii piiri peal, et kui astun veel sammu võin kukkuda kuristikku. Vaatamata sellele ei ole ma piisavalt hirmunud, et teha otsus nüüd ja kohe. Ma olen päris kindel, et väga väga paljud on samas olukorras. Seega ei tasu oodata “valgustatuse” hetke – usu mind, seda ei pruugigi tulla. Tuleb alles siis kui midagi kohutavat Sinuga juhtub. Alati ei pruugi isegi siis nagu minu puhul.

Minu muutuse teekonna kõige suurem eesmärk on olla õnnelik, terve ja rahul. Seetõttu pean ma ka oma toitumises tegema valikuid, mis aitavad mind selle eesmärgini. Ma tahan ja muudan oma toitumist 100% tervislikuks ja ma tean, et mu keha tänab mind selle eest. Oma valikutest kirjutan kindlasti peagi pikemalt.

 

Ma loodan, et selle postitusega inspireerin ma ennast ning paljusid teie seast. Järgmine kord juba rõõmsamal lainel!

 

Ma olen väga tänulik, kui keegi sarnaste muredega või kes on juba vabanenud ebatervislikust suhtest toiduga, annaks teada oma teekonnast, võitudest ja kaotustest. Ma olen avatud kogemustele ja teadmistele. Kui Sa ei soovi avalikult kommentaarides kirjutada, saada mulle palun privaatne teade.

 

armastusega

 

 

Kommentaarid:

  • Merilin
    29. veebr. 2016 at 07:28

    Tunnen end siin tekstis ära. Kahjuks. Probleemid eraelus ja suutmatus ennast esikohale seada – et mina olen selles suhtes enda jaoks kõige olulisem, mitte mu teine pool – panevadki toidust lohutust otsima. Kahjuks ei ole lohutustoit kunagi tervislik. Üritan koguseid vähemalt väiksematena hoida, aga tunnen ise ka, et nii ei ole õige. Väga raske on, ei tea, kust mure lahendamisel pusa harutama hakata.
    Jõudu ja jaksu!

  • Jane
    29. veebr. 2016 at 07:51

    Oeh.. Oleks nagu lugenud enda kirjeldust..
    Olen ise samuti vaevelnud mitme erineva söömihäire kaelas – alates anoreksiast kuni emotsionaalse ülesöömiseni välja. Just eile lihtsalt pärast lähedastega tüli läksin kööki ning sõin ära pool torti. Uskumatu, milline häbi ning kahetsus, mind pärast valdas. Üritasin isegi näppe kurku ajada, aga ei õnnestunud. Olin seal pikali vannitoa põrandal ja lihtsalt nutsin… olin juba jälle peaaegu endale veel ühe söömishäire tekitanud. Ma ei tea kuidas, aga lihtsalt otsustasin, et niimoodi ei saa jätkata. Ma ei pruugi homme 100% ideaalselt toituda, aga ma proovin, sest ma ei ole mingi koer, keda peaks toiduga premeerima. Ma võin toituda tervislikult ning samas ka seda nautida ning siis loksub paika ka kõik muu, ka kehakaal. Stress võib ise ka kaalu juurde tekitama.

    Palju edu sulle!
    P.S. MInd aitab peaaegu ALATI kui tunnen, et hakkan ülesööma, siis loen seda artiklit: http://ficusrubi.com/omg-motivatsioonipuudus/

    Võid vabalt mulle igal ajal kirjutada e-mailile (ehk saame ükseteisele toeks olla 🙂 ): fitforester@gmail.com

  • Mirelin
    1. märts 2016 at 02:06

    Lugesin Sinu postitust ja tundsin ka end toitumise osas ära. On ka minul olnud söömisega tunnete alla surumist ja õgarlust. Samuti elamine mustas augus. Nüüd samm-sammult olen ka astunud selles suunas, et olla puhtam. Seda nii emotsionaalselt kui tervislikkuses. Olen tänaseks kindlasti tervislikum toituja, kui eelmise aasta sügisel. Teekond on olnud vaevarikas, kuid jätkan endiselt, sest tunnen et tahan ja vajan seda. Eks peamiselt tervis ongi just see, mis on mind tervislikuma poole suunanud ja sellest ma ka blogin, rääkides oma teekonnast, tegemistest ja kogemustest selle Minani ja maailmani mis on minu südames. Soovin sulle edu! 🙂

  • mari
    1. märts 2016 at 12:58

    Jõudu ja edu kõigepealt!
    Tänan kirjatüki eest, paljudel on sedasorti kirjutisi vaja. Ja ka minul. Häired ses valdkonnas on juba aastaid, kuid viimase paari aastaga on lisandunud üks, millega võitlemisel jääb millestki puudus (jõust-tahtejõust-oskustest). Oleksin väga tänulik kui sarnasel teemal kirjutisi tuleks Su sulest veelgi, ehk annab see jõudu peale minu ka teistele hädasolijaole 🙂

  • Freedom!
    2. märts 2016 at 09:32

    Jään järgmist postitust sellel teemal ootama! 🙂 Minul endalgi on toitumisega suured probleemid ja samuti soovin seda kõike kontrolli alla saada, aga see on väga väga raske. Mina otsin ja leon ka kõigi teiste saavutisi ja üritan saada mõtteid ja inspiratsiooni, et mida mina saaksin endas muuta. Tahan, et sul ikka kõik hästi läheks ja oled nõus ka teistega oma tegemisi ja saavutisi jagama, et võibolla on keegi, kellele saad aidata muuta väga palju.( Võibolla võin see mina olla) 🙂 Päikest sulle! 🙂

  • fashionfocus
    8. märts 2016 at 07:08

    Tere!

    Lugesin siin Sinu postitust ning tahtmatult jäin mõtlema, et see olen täpselt mina! Enne ei ole endale seda probleemi nii teada andnud, kuid nüüd seda lugedes ja natuke mõeldes sain aru, et see olen täpselt mina. Söön siis, kui vaevlen mingite tugevate emotsioonide küüsis, ükskõik kas head või halvad. Kõige rohkem viib külmkapi ette kooliga seotud stress ning isiklikud vaevused, mis vahel kasvavad nii üle pea, et ei oskagi midagi muud teha, kui aga jälle külmiku ette ja sõnaotseses mõttes kukun kõike kätte juhtuvat endale suhu kühveldama. Hiljem muidugi löövad süümekad sisse ja lähen ajan vannitoas näpud kurku. Saan aru küll, et mitte kumbki tegevus ei ole minule ja mu organismile hea, kuid nende emotsioonide kõrghetkel tundub, nagu muud valikut polekski. Olen proovinud rämpstoitu enda elust ära lõigata, järk järgult, kuid ei õnnest. Tahaksin nii väga tervislikult toituda ja oma minaga sõbrasuhteid luua, kuid see on nii raske.
    Siinkohal soovin Sulle palju edu ja jaksu, kuid samas, kui Sul oleks mulle midagigi soovitada, siis palun võta natukene aega ja kirjuta mulle meilile: kaidi.poobus@hotmail.com

    Ette tänades
    Kaidi

%d bloggers like this: